Uudised:

Põrgupõhja retk 2019, 11.-13.07.2019.
Retke kahekümnendal tegevusaastal pani Eesti Endiste Metsavendade Liit MTÜ välja Põrgupõhja retke võitja rändkarika.
XX Põrgupõhja retke võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Aruvälja võistkond.
Fotol Põrgupõhja retke võitjavõistkond koosseisus Taavi Tilk, Valdo Hälvin, Janno Lampp ja Erik Sempelson ja
EEML juhatuse liikmed Hans Hatto ja Heiki Magnus.
Tagaseinal, fotonäitus metsavend Mihkel Havi ja tema salga saatusest....
Foto: K.Kaas


__________________________________________________________________________________________________
Märtsiküüditamisega seoses käis "Ringvaade" kuulamas endiste metsavendade Arnold ja Aksel Ojaste lugu.

LUGU SIIN:  Meenutused, Arnold ja Aksel Ojaste

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~


Loe siit: RAPLAMAA SÕNUMID

Mälestusmonument metsavendadele


Laupäeval, 17. oktoobril oli Vigala metsas tavapärasest rohkem liikumist, avasime metsavendade mälestusmonumendi, kus kunagi asus RVL II staabipunker. 

Kevadest alates on Kaitseliidu Rapla maleva ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu liikmed oma vabast ajast ja tahtest pühendunult tegelenud kunagise metsavendade võitluspaiga korrastamisega. Mehed on rajanud metsatee, ehitanud loodusesse sobiva purde üle magistraalkraavi ja korrastanud kunagise Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) II staabipunkri ümbruse. 
Metsavendade mälestusmonumendi ehitus algas suvel, pidulik nurgakivi panek oli Eesti taasiseseisvumispäeval 20. augustil.
Mälestusmonumendi kavandas KL Rapla maleva ja EEML liige Sulev Hatto, peaehitaja oli Kaitseliidu KL Rapla maleva ja EEML liige Heino Hints.
Kaugemad kivid on Ahvenamaalt ja Poolast  
Mälestusmonument on laotud sümboolse tähendusega maakividest. Kive on kogutud Vigala maadelt, Avaste ja Kojastu külast ning Jaan Leinbergi talu maadelt, samuti Läänemaalt, Ridala valla Mihklijaani talu maadelt, kus 1940 aastal arreteeriti igaveseks Kaitseliidu Ridala kompanii pealik Johannes Magnus. Maakive on mälestusmonumendile toonud Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna liikmed ja reisilt Ahvenamaale tõi kivid KL Rapla maleva liige ja EEML juhatuse liige Hans Hatto.
Kaitseliidu Lääne maleva esindus - kaheksa liiget, kellest neli liiget on ka EEML liikmed, oli septembris koostööpartneri küllakutsel Poolas. Poola kamraadide saadetud kivid on nüüd metsavendade mälestusmonumendi sisse valatud, see on koostööpartneri sümboolne panus  metsavendluse mälestuse jäädvustamiseks Eestis.
Mälestuse hoidjad ja kandjad
Mälestuse hoidmine, kandmine ja edasi andmine on EEML põhikirjaline tegevus. Oleme avanud mitmeid mälestuskive ja mälestustahvleid Eesti kirikutes. Meie soov on, et vähemalt iga maakonna ühes kirikus oleks selle maakonna metsavendade mälestustahvel. Tänaseks on kaetud üheksa maakonda.
Ilm soosis, rahvas kogunes avamisele
Mälestusmonumendi avasid Raplamaa kodutütar Luiselota Pernits ja Raplamaa noorkotkas Reio Pipar, õnnistas EELK Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi. Eesti rahva nimel kõneles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Staabipunkri saatusest tegi ülevaate ajaloolane Martin Andreller.
Kaitseliidu Rapla malev ja Naiskodukaitse Rapla ringkond kostitas kokkutulnuid sõdurisupiga ja üritus jätkus oma piknikukorviga ühises vestlusringis lõkke ümber. 
Mälestusmonumendi peaehitaja oli Heino Hints, viidad ja punkri laagripaiga valmistas Reemet Kaskamp ning ehitusel olid asjalikud abimehed Sulev Hatto, Aaro Aaspere, Aimar Maiste, Andrus Maiste, Reemet Kasekamp ja Hans Hatto.
15. oktoobril 1948 korraldasid okupandid haarangu ja RVL staabipunker hävitati. Võitluses Eesti vabaduse eest langesid metsavennad Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu.
Meie väikese rahva ajaloos on seiku, mida lihtsalt ei tohi unustada. Need on nii võikad ja ülekohtused.
On loomulik, et elavad võlgnevad surnutele vähemalt mälestuse jäädvustamise.






~~ ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~ ~~


Pikem ülevaade, Ajaloopäev Läänemaal "Vabadusvõitlus Eestis 1918 - 1994"
autor: Eduard Laur
                                        Vaata siit:        Läänemaa ajaloopäev Ridalas
 ~~ ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~ ~~

                  EESTI OHVITSERIDE SAATUSEST
Nimi
Viimane ametikoht Eesti sõjaväes
  Arreteeriti
Saatus




Kindralmajor
Herbert Brede
3. diviisi ülem
28.06.1941
Hukati 6. oktoobril 1942 Norilskis
Kindralmajor
Otto
Heinze
1936 läks erru. Viimane ametikoht Kaitseministeeriumi Nõukogu alaline liige, enne seda 1. diviisi ülem

1941 märtsis asus ümber Saksamaale. Suri 8. juunil 1968 Bad Windsheimis
Kindralmajor-jurist Nikolai Helk (Tšistjakov)
Kõrgema Sõjakohtu esimees
17.09.1940
Hukati 14. mail 1941 Tallinnas
Kindralmajor Aleksander Jaakson
Sõjavägede Staabi ülem
18.10.1940
Hukati 2. oktoobril 1942 Kirovi oblastis
Kindralmajor-meedik Martin-Volmer Jervan (Gross)
Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülem
08.03.1941
Hukati 15. oktoobril 1942 Tšeljabinskis
Kindralmajor
Gustav
Jonson
Ratsaväe inspektor, viimati presidendi käsundusohvitser
19.07.1941
Suri 15. novembril 1942 Tšeljabinski vangilaagris
Kindralmajor
August
Kasekamp
Sõjavägede Staabi ülema 1. abi
1941 juulis
Suri 5. oktoobril 1942 vangilaagris Saraatovi oblastis
Kindralmajor
Hugo
Kauler
Suurtükiväe inspektor
1941 juulis
Hukati 22. septembril 1942 Lama järve ääres Norilski lähedal
Kindralmajor
Jaan
Kruus
2. diviisi ülem
1941 juulis
Hukati 15. mail 1942 Moskvas
Kindralmajor
Hans
Kurvits
Sõjavägede Nõukogu alaline liige, enne seda piirivalve ülem
14.06.1941
Hukati 27. detsembril 1942 Sosva vangilaagris
Kindral
Johan
Laidoner
Sõjavägede ülemjuhataja
küüditati 19.07.1940, arreteeriti 28.06.1941
Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas
Kindralmajor
Andres
Larka
1925 läks erru. Viimane ametikoht sõjaministri abi
23.07.1940
Suri 8. jaanuaril 1942. Kirovi oblastis, Malmõžis
Kindralmajor-meedik Hans Leesment
Eesti Punase Risti esimees.

Suri 26. augustil 1944 Tallinnas
Kindralleitnant
Paul-Adolf
Lill
Läks 1939 erru. Viimane ametikoht sõjaminister
14.06.1941
Suri 13. märtsil 1942 Sverdlovski vanglas
Kindralmajor-meedik Arthur Lossmann
Läks 1935 erru. Viimane ametikoht Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülem

1944 põgenes Saksamaale. Suri
1. augustil 1972 Londonis
Kindralmajor
Jaan
Maide
Otto Tiefi valitsuse sõjavägede ülemjuhataja
24.10.1944
Hukati 10. augustil 1945 Moskvas




Kindralmajor Johannes Orasmaa (Roska)
Kaitseliidu ülem
19.07.1940
Suri 24. mail 1943 Kirovi vanglas
Kindralmajor-meedik Aleksander Paldrok
Läks 1934 erru. Viimati Kaitseväe Sanitaarteenistuse nahahaiguste konsultant

Suri 1. juulil 1944 Kuressaare lähedal
Kontradmiral
Johan
Pitka
Läks erru 1919 novembris. Viimane ametikoht merejõudude juhataja

Arvatavasti langes 1944 septembris Harju- või Läänemaal
Kindralmajor Aleksander Voldemar Pulk
1. diviisi ülem
Mobiliseeriti Punaarmeesse
Hukkus 20. augustil 1941 Soome lahel aurikul Sibir (mobiliseerituna)
Kindralmajor-meedik Ludvig Puusepp
Sõjaväe neuroloog-konsultant

Suri 19. oktoobril 1942 Tartus
Kindralleitnant
Nikolai
Reek
Sõjaminister
12.03.1941
Hukati 8. mail 1942 Solikamski vangilaagris
Kindralmajor
Rudolf
Reiman
Varustusvalitsuse ülem

Suri 16. septembril 1946 Tallinnas
Kindralmajor Voldemar Viktor Rieberg
Läks 1939 erru. Viimane ametikoht Inseneriväe Inspektuuri inspektor

1939 asus ümber Saksamaale. Teises maailmasõjas teenis Wehrmachtis. Suri 21. septembril 1952 Baden-Badenis
Kindralmajor
Tõnis
Rotberg
Sõjaministri abi, endine varustusvalitsuse ülem
1944 septembris
Suri 24. juulil 1953 Taišeti vangilaagris
Kontradmiral Alexander Eduard von Salza
Sõjaministeeriumi Nõukogu alaline liige, enne seda sõjalaevastiku ülem
1945 kevadel Saksamaal
Suri 23. jaanuaril 1946 Moskvas, Butõrka vanglas
Kindralmajor
Jaan
Soots
Läks 1920 erru. Viimane ametikoht Sõjavägede Staabi ülem
20.09.1940
Hukati 6. veebruaril 1942 Permi oblastis, Ussolje vangilaagris
Kindralmajor
Otto
Sternbeck
Läks erru 1937. Viimane ametikoht teedeminister, enne seda jalaväe inspektor

Hukati 23. juulil 1941 Tallinnas
Kindralmajor
Richard
Tomberg
Õhukaitse ülem
1944 jaanuaris
Oli 1944–1956 vangis, süüdistatuna inglise spiooniks olemises, suri 25. mail 1982 Tallinnas
Kindralmajor
August
Traksmaa (Traksmann)
Sõjaministri abi, endine 2. diviisi ülema kt
14.06.1941
Hukati 16. juulil 1942 Gorelniki vangilaagris
Kindralmajor Aleksander Tõnisson
Läks 1934 erru. Viimane ametikoht Kaitseministeeriumi Nõukogu alaline liige, enne seda 1. diviisi ülem
19.12.1940
Hukati 30. juulil 1941 Tallinnas
Kindralmajor
Juhan
Tõrvand
Saadeti 1935 erru. Viimane ametikoht Sõjavägede Staabi ülem
14.06.1941
Suri 12. mail 1942 Kirovi oblastis, Vjatka vangilaagris

~~ ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~  ~~ ~~