 Retke kahekümnendal tegevusaastal pani Eesti Endiste Metsavendade Liit MTÜ välja Põrgupõhja retke võitja rändkarika. XX Põrgupõhja retke võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva Aruvälja võistkond. Fotol Põrgupõhja retke võitjavõistkond koosseisus Taavi Tilk, Valdo Hälvin, Janno Lampp ja Erik Sempelson ja EEML juhatuse liikmed Hans Hatto ja Heiki Magnus. Tagaseinal, fotonäitus metsavend Mihkel Havi ja tema salga saatusest.... Foto: K.Kaas |
Märtsiküüditamisega seoses käis "Ringvaade" kuulamas endiste metsavendade Arnold ja Aksel Ojaste lugu.
LUGU SIIN: Meenutused, Arnold ja Aksel Ojaste
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Mälestusmonument metsavendadele
Laupäeval, 17. oktoobril oli Vigala metsas tavapärasest rohkem liikumist, avasime metsavendade mälestusmonumendi, kus kunagi asus RVL II staabipunker.
Kevadest alates on Kaitseliidu Rapla maleva ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu liikmed oma vabast ajast ja tahtest pühendunult tegelenud kunagise metsavendade võitluspaiga korrastamisega. Mehed on rajanud metsatee, ehitanud loodusesse sobiva purde üle magistraalkraavi ja korrastanud kunagise Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) II staabipunkri ümbruse.
Metsavendade mälestusmonumendi ehitus algas suvel, pidulik nurgakivi panek oli Eesti taasiseseisvumispäeval 20. augustil.
Mälestusmonumendi kavandas KL Rapla maleva ja EEML liige Sulev Hatto, peaehitaja oli Kaitseliidu KL Rapla maleva ja EEML liige Heino Hints.
Kaugemad kivid on Ahvenamaalt ja Poolast
Mälestusmonument on laotud sümboolse tähendusega maakividest. Kive on kogutud Vigala maadelt, Avaste ja Kojastu külast ning Jaan Leinbergi talu maadelt, samuti Läänemaalt, Ridala valla Mihklijaani talu maadelt, kus 1940 aastal arreteeriti igaveseks Kaitseliidu Ridala kompanii pealik Johannes Magnus. Maakive on mälestusmonumendile toonud Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna liikmed ja reisilt Ahvenamaale tõi kivid KL Rapla maleva liige ja EEML juhatuse liige Hans Hatto.
Kaitseliidu Lääne maleva esindus - kaheksa liiget, kellest neli liiget on ka EEML liikmed, oli septembris koostööpartneri küllakutsel Poolas. Poola kamraadide saadetud kivid on nüüd metsavendade mälestusmonumendi sisse valatud, see on koostööpartneri sümboolne panus metsavendluse mälestuse jäädvustamiseks Eestis.
Mälestuse hoidjad ja kandjad
Mälestuse hoidmine, kandmine ja edasi andmine on EEML põhikirjaline tegevus. Oleme avanud mitmeid mälestuskive ja mälestustahvleid Eesti kirikutes. Meie soov on, et vähemalt iga maakonna ühes kirikus oleks selle maakonna metsavendade mälestustahvel. Tänaseks on kaetud üheksa maakonda.
Ilm soosis, rahvas kogunes avamisele
Mälestusmonumendi avasid Raplamaa kodutütar Luiselota Pernits ja Raplamaa noorkotkas Reio Pipar, õnnistas EELK Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi. Eesti rahva nimel kõneles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Staabipunkri saatusest tegi ülevaate ajaloolane Martin Andreller.
Kaitseliidu Rapla malev ja Naiskodukaitse Rapla ringkond kostitas kokkutulnuid sõdurisupiga ja üritus jätkus oma piknikukorviga ühises vestlusringis lõkke ümber.
Mälestusmonumendi peaehitaja oli Heino Hints, viidad ja punkri laagripaiga valmistas Reemet Kaskamp ning ehitusel olid asjalikud abimehed Sulev Hatto, Aaro Aaspere, Aimar Maiste, Andrus Maiste, Reemet Kasekamp ja Hans Hatto.
15. oktoobril 1948 korraldasid okupandid haarangu ja RVL staabipunker hävitati. Võitluses Eesti vabaduse eest langesid metsavennad Eduard Mulk ja Mihkel Soosalu.
Meie väikese rahva ajaloos on seiku, mida lihtsalt ei tohi unustada. Need on nii võikad ja ülekohtused.
On loomulik, et elavad võlgnevad surnutele vähemalt mälestuse jäädvustamise.
~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~
Pikem ülevaade, Ajaloopäev Läänemaal "Vabadusvõitlus Eestis 1918 - 1994"
autor: Eduard Laur
Vaata siit: Läänemaa ajaloopäev Ridalas
~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~
EESTI OHVITSERIDE SAATUSEST
Nimi
|
Viimane
ametikoht Eesti sõjaväes
|
Arreteeriti
|
Saatus
|
Kindralmajor
Herbert Brede |
3. diviisi ülem
|
28.06.1941
|
Hukati 6. oktoobril 1942 Norilskis
|
Kindralmajor
Otto Heinze |
1936 läks erru. Viimane ametikoht Kaitseministeeriumi
Nõukogu alaline liige, enne seda 1. diviisi ülem
|
1941 märtsis asus ümber Saksamaale. Suri 8. juunil
1968 Bad Windsheimis
|
|
Kindralmajor-jurist Nikolai Helk (Tšistjakov)
|
Kõrgema Sõjakohtu esimees
|
17.09.1940
|
Hukati 14. mail 1941 Tallinnas
|
Kindralmajor Aleksander Jaakson
|
Sõjavägede Staabi ülem
|
18.10.1940
|
Hukati 2. oktoobril 1942 Kirovi oblastis
|
Kindralmajor-meedik Martin-Volmer Jervan (Gross)
|
Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülem
|
08.03.1941
|
Hukati 15. oktoobril 1942 Tšeljabinskis
|
Kindralmajor
Gustav Jonson |
Ratsaväe inspektor, viimati presidendi
käsundusohvitser
|
19.07.1941
|
Suri 15. novembril 1942 Tšeljabinski vangilaagris
|
Kindralmajor
August Kasekamp |
Sõjavägede Staabi ülema 1. abi
|
1941 juulis
|
Suri 5. oktoobril 1942 vangilaagris Saraatovi oblastis
|
Kindralmajor
Hugo Kauler |
Suurtükiväe inspektor
|
1941 juulis
|
Hukati 22. septembril 1942 Lama järve ääres Norilski
lähedal
|
Kindralmajor
Jaan Kruus |
2. diviisi ülem
|
1941 juulis
|
Hukati 15. mail 1942 Moskvas
|
Kindralmajor
Hans Kurvits |
Sõjavägede Nõukogu alaline liige, enne seda
piirivalve ülem
|
14.06.1941
|
Hukati 27. detsembril 1942 Sosva vangilaagris
|
Kindral
Johan Laidoner |
Sõjavägede ülemjuhataja
|
küüditati 19.07.1940, arreteeriti 28.06.1941
|
Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas
|
Kindralmajor
Andres Larka |
1925 läks erru. Viimane ametikoht sõjaministri abi
|
23.07.1940
|
Suri 8. jaanuaril 1942. Kirovi oblastis, Malmõžis
|
Kindralmajor-meedik Hans Leesment
|
Eesti Punase Risti esimees.
|
Suri 26. augustil 1944 Tallinnas
|
|
Kindralleitnant
Paul-Adolf Lill |
Läks 1939 erru. Viimane ametikoht sõjaminister
|
14.06.1941
|
Suri 13. märtsil 1942 Sverdlovski vanglas
|
Kindralmajor-meedik Arthur Lossmann
|
Läks 1935 erru. Viimane ametikoht Sõjaväe Tervishoiu
Valitsuse ülem
|
1944 põgenes Saksamaale. Suri
1. augustil 1972 Londonis |
|
Kindralmajor
Jaan Maide |
Otto Tiefi valitsuse sõjavägede ülemjuhataja
|
24.10.1944
|
Hukati 10. augustil 1945 Moskvas
|
Kindralmajor Johannes Orasmaa (Roska)
|
Kaitseliidu ülem
|
19.07.1940
|
Suri 24. mail 1943 Kirovi vanglas
|
Kindralmajor-meedik Aleksander Paldrok
|
Läks 1934 erru. Viimati Kaitseväe Sanitaarteenistuse
nahahaiguste konsultant
|
Suri 1. juulil 1944 Kuressaare lähedal
|
|
Kontradmiral
Johan Pitka |
Läks erru 1919 novembris. Viimane ametikoht
merejõudude juhataja
|
Arvatavasti langes 1944 septembris Harju- või
Läänemaal
|
|
Kindralmajor Aleksander Voldemar Pulk
|
1. diviisi ülem
|
Mobiliseeriti Punaarmeesse
|
Hukkus 20. augustil 1941 Soome lahel aurikul
Sibir (mobiliseerituna)
|
Kindralmajor-meedik Ludvig Puusepp
|
Sõjaväe neuroloog-konsultant
|
Suri 19. oktoobril 1942 Tartus
|
|
Kindralleitnant
Nikolai Reek |
Sõjaminister
|
12.03.1941
|
Hukati 8. mail 1942 Solikamski vangilaagris
|
Kindralmajor
Rudolf Reiman |
Varustusvalitsuse ülem
|
Suri 16. septembril 1946 Tallinnas
|
|
Kindralmajor Voldemar Viktor Rieberg
|
Läks 1939 erru. Viimane ametikoht Inseneriväe
Inspektuuri inspektor
|
1939 asus ümber Saksamaale. Teises maailmasõjas
teenis Wehrmachtis. Suri 21. septembril 1952 Baden-Badenis
|
|
Kindralmajor
Tõnis Rotberg |
Sõjaministri abi, endine varustusvalitsuse ülem
|
1944 septembris
|
Suri 24. juulil 1953 Taišeti vangilaagris
|
Kontradmiral Alexander Eduard von Salza
|
Sõjaministeeriumi Nõukogu alaline liige, enne seda
sõjalaevastiku ülem
|
1945 kevadel Saksamaal
|
Suri 23. jaanuaril 1946 Moskvas, Butõrka vanglas
|
Kindralmajor
Jaan Soots |
Läks 1920 erru. Viimane ametikoht Sõjavägede Staabi
ülem
|
20.09.1940
|
Hukati 6. veebruaril 1942 Permi oblastis, Ussolje
vangilaagris
|
Kindralmajor
Otto Sternbeck |
Läks erru 1937. Viimane ametikoht teedeminister,
enne seda jalaväe inspektor
|
Hukati 23. juulil 1941 Tallinnas
|
|
Kindralmajor
Richard Tomberg |
Õhukaitse ülem
|
1944 jaanuaris
|
Oli 1944–1956 vangis, süüdistatuna inglise spiooniks
olemises, suri 25. mail 1982 Tallinnas
|
Kindralmajor
August Traksmaa (Traksmann) |
Sõjaministri abi, endine 2. diviisi ülema kt
|
14.06.1941
|
Hukati 16. juulil 1942 Gorelniki vangilaagris
|
Kindralmajor Aleksander Tõnisson
|
Läks 1934 erru. Viimane ametikoht
Kaitseministeeriumi Nõukogu alaline liige, enne seda 1. diviisi ülem
|
19.12.1940
|
Hukati 30. juulil 1941 Tallinnas
|
Kindralmajor
Juhan Tõrvand |
Saadeti 1935 erru. Viimane ametikoht Sõjavägede
Staabi ülem
|
14.06.1941
|
Suri 12. mail 1942 Kirovi oblastis, Vjatka
vangilaagris
|
~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~
