Järgmised sündmused:


Teisipäeval
, 7. veebruaril algusega kell 16.00 Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva tähistamine Kirblas.

Sündmusel tuleb ettekandele 7. veebruaril 1944. a. Jüri Uluotsa poolt antud raadiousutlus, kus peaminister vabariigi presidendi ülesandeis kutsus Eesti mehi kodumaa kaitsele. Jüri Uluotsa raadiousutluse esitab näitleja ja Riigikogu liige Raivo Tamm. Mälestuspalvusel teenib EELK Lääne praostkonna praost Kaido Saak ja kõneleb Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Tiit Põder.


Järgneb mälestushetk Jüri Uluotsa kalmul Kirbla kirikuaias, mälestuspärgade ja küünalde asetamine ning mälestuskõned.

Seejärel koosviibimine Kirbla seltsimajas, sõnavõtud ja kohvilaud.
Mälestuspäeva juhib Heiki Magnus, tel 5273368.

Jüri Uluotsa tsitaat: „Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.“

Jüri Uluots (13.01.1890, Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9.01.1945, Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12.10.1939 kuni 16.06.1940 ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis 17.06.1940 kuni surmani. 1938. aastal sai Jüri Uluotsast Eesti teaduste akadeemia akadeemik.

13. mail 2008 saabusid Jüri Uluotsa ja tema pere põrmud Rootsist Eestisse ja maeti 31. augustil Kirbla kalmistule.

Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva tähistamise sündmus on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa.  Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Mälestuspäeva korraldavad: Eesti Endiste Metsavendade Liit ja EELK Kirbla Püha Nikolause kogudus.

Olete oodatud Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva tähistamisele Kirblas!


_____________________________________________________

Eesti Mälu Instituudi näitus alaliselt veebis.
Vaata siia:
Vastupanu Nõukogude võimule eestis 1940-1991
   


__________________________________________________


Riigipühad ja puhkepäevad 2022. aastal

  • 1. jaanuar – uusaasta
  • 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
  • 15. aprill – suur reede
  • 17. aprill – ülestõusmispühade 1. püha
  • 1. mai – kevadpüha
  • 5. juuni – nelipühade 1. püha
  • 23. juuni – võidupüha
  • 24. juuni – jaanipäev
  • 20. august – taasiseseisvumispäev
  • 24. detsember – jõululaupäev
  • 25. detsember – esimene jõulupüha
  • 26. detsember – teine jõulupüha

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

Riiklikud tähtpäevad 2022. aastal

  • 6. jaanuar – kolmekuningapäev
  • 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
  • 14. märts – emakeelepäev
  • 8. mai (mai teine pühapäev) – emadepäev
  • 1. juuni – lastekaitsepäev
  • 4. juuni – Eesti lipu päev
  • 14. juuni – leinapäev
  • 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
  • 11. september (septembri teine pühapäev) – vanavanemate päev
  • 22. september – vastupanuvõitluse päev
  • 1. oktoober - omavalitsuspäev
  • 15. oktoober (oktoobri kolmas laupäev) – hõimupäev
  • 2. november – hingedepäev
  • 13. november (novembri teine pühapäev) – isadepäev
  • 16. november – taassünni päev

Eesti lipupäevad 2022. aastal

  • 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
  • 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
  • 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
  • 14. märts – emakeelepäev
  • 23. aprill – veteranipäev
  • 8. mai – Euroopa päev, emadepäev (mai teine pühapäev)
  • 1. juuni – lastekaitsepäev
  • 4. juuni – Eesti lipu päev
  • 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
  • 23. juuni – võidupüha
  • 24. juuni – jaanipäev
  • 20. august – taasiseseisvumispäev
  • 1. september – teadmistepäev
  • 11. september (septembri teine pühapäev) – vanavanemate päev
  • 16. oktoober (oktoobri kolmas laupäev) – hõimupäev
  • 13. november (novembri teine pühapäev) – isadepäev

Lipud tuleb heisata ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8:00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00. Lippu ei langetata jaaniööl.


~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~