Kogunemine 9.45.
kontaktisik Heiki Magnus, tel: 5273368
Suurpõgenemise mälestuspäev Puise
rannal
23.
september 2023
Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5`000 inimest. Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.
Organisatsioonid
on oodatud sündmusele lippudega, lipud asetame enne sündmuse algust alustele.
Parkimine on 400m eemal, parkimist
korraldavad parkimiskorraldajad KL Lääne maleva Haapsalu malevkonnast.
Kohal, suurpõgenemise mälestusmärgi juures palume olla hiljemalt 11.50.
Mälestustseremoonial
kõnelevad;
Eesti Vabariigi justiitsminister Kalle Laanet,
Eesti Memento Liidu
esimees Arnold Aljaste,
Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Kristjan Muld ja
Riigikogu liige Urmas Reinsalu.
Mälestuspalvuse peab EELK Lääne abipraost
Küllike Valk.
Kontsertosas esineb ansambel Väliharf.
Sündmuse lõpul kõigile soe
supp ja soolane ning magus kringel kuuma teega.
Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.
Suurpõgenemise mälestuspäeva
korraldavad:
Eesti Memento Liit,
Eesti Endiste Metsavendade Liit,
Kaitseliidu
Lääne malev ja
Naiskodukaitse Lääne ringkond.
Mälestuspäeva
juhib Heiki Magnus, tel 5273368.
Helitehnik on Siim Pääsuke.
Ürituse ala on eramaal ja jääb Matsalu Rahvuspargi sihtkaitsevööndisse.
____________________________________________________
Eesti Mälu Instituudi näitus alaliselt veebis.
Vaata siia: Vastupanu Nõukogude võimule eestis 1940-1991
--------------------------------------------------------------------------------
__________________________________________________
Riigipühad ja puhkepäevad 2022. aastal
- 1. jaanuar – uusaasta
- 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
- 15. aprill – suur reede
- 17. aprill – ülestõusmispühade 1. püha
- 1. mai – kevadpüha
- 5. juuni – nelipühade 1. püha
- 23. juuni – võidupüha
- 24. juuni – jaanipäev
- 20. august – taasiseseisvumispäev
- 24. detsember – jõululaupäev
- 25. detsember – esimene jõulupüha
- 26. detsember – teine jõulupüha
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.
Riiklikud tähtpäevad 2022. aastal
- 6. jaanuar – kolmekuningapäev
- 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
- 14. märts – emakeelepäev
- 8. mai (mai teine pühapäev) – emadepäev
- 1. juuni – lastekaitsepäev
- 4. juuni – Eesti lipu päev
- 14. juuni – leinapäev
- 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
- 11. september (septembri teine pühapäev) – vanavanemate päev
- 22. september – vastupanuvõitluse päev
- 1. oktoober - omavalitsuspäev
- 15. oktoober (oktoobri kolmas laupäev) – hõimupäev
- 2. november – hingedepäev
- 13. november (novembri teine pühapäev) – isadepäev
- 16. november – taassünni päev
Eesti lipupäevad 2022. aastal
- 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
- 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
- 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
- 14. märts – emakeelepäev
- 23. aprill – veteranipäev
- 8. mai – Euroopa päev, emadepäev (mai teine pühapäev)
- 1. juuni – lastekaitsepäev
- 4. juuni – Eesti lipu päev
- 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
- 23. juuni – võidupüha
- 24. juuni – jaanipäev
- 20. august – taasiseseisvumispäev
- 1. september – teadmistepäev
- 11. september (septembri teine pühapäev) – vanavanemate päev
- 16. oktoober (oktoobri kolmas laupäev) – hõimupäev
- 13. november (novembri teine pühapäev) – isadepäev
Lipud tuleb heisata ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8:00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00. Lippu ei langetata jaaniööl.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
